Jooga inimese elumustris

Jooga eesmärk on vaimse ja füüsilise heaolu loomine, et inimene leiaks igiomase õnneallika.
    Jooga on universaalne, sest see on loodud kõigile ja meil kõigil on sellele õpetusele juurdepääs. Mis teeb aga universaalsest individuaalse? Filosoofia annab eluks vajalikud juhised ja praktikad, kuid igal inimesel on oma elumuster - nagu kordumatu ja ainulaadne käekiri. Osa mustreid on meile kaasa antud, osa loome ise. Joogatee algab hetkest, kui hakkame märkama enda toimimist ja mõtlemist: mis teeb õnnelikuks, mis vihastab, millal tekivad ihad ja kuidas muutub käitumine sõltuvalt meeleolust. Rahutu meelega sünnivad aina uued meid hävitavad korduvad mustrid, millest leiame väljapääsu alles neid märgates ning enda muutmise teel tegutsema asudes. Jooga aitab vähendada stressi, ärevust ja hajevilolekut, sisendada optimistlikku suhtumist ning süvendada lootust ja usku muutuste võimalikkusse.
    Joogas räägitakse palju meelest, millel on palju tasandeid. Juurdepääs neile on väga isiklik ja kulgeb astmeliselt. Iidsed targad on andnud edasi sõnumi: kui süda on jätkuvalt õnnelik, on su valitud otsused ja teod õiged. See on vaikne õnnetunne, mis pesitseb südame piirkonnas. Kui ruum südame ümber muutub kitsaks, siis inimene haigestub. Meie kõrgem meel elab südames. Seal peab olema puhas ja vaikne, et kuulda südame häält.
   Joogaõpetuse mõte on sügav isiklik areng. Joogaharjutus lähtub eelkõige võimalustest ja vajadustest: millises eluperioodis ollakse, milline on hõivatus elus, milliseid probleeme tuleb lahendada. Õnn on universaalne, tee selleni individuaalne.

Teel Une-Mati juurde
Tee neid harjutusi vahetult enne magama minekut, kui kõik asjatoimetused on tehtud: uneriided seljas, hambad pestud, voodi ootamas ning soovitatavalt ka tuled kustutatud. Vajadusel jäta väike valgusallikas endale toeks.
Pingestunud kehas on hingamine lühike ja pinnapealne. Heliseb sisemine häirekell ja meel on rahutu. Keha liigutamine harjutustes näidatud moel on pika rahuliku väljahingamise tekkimise eeldus. Just selline hingamine annab kehale signaali, et on turvaline puhkama heita.
See on ürgne signaalsüsteem: põgenemise vajadusel hingamine kiireneb ja süda peksab - lihased valmistuvad põgenemiseks. Kui kõik on rahulik ja turvaline, on ka hingamine rahulik, südame töö aeglustub ja keha lõdvestub. Iidsed õpetajad on selle tarkuse meile edastanud, et märkaksime ja teadvustaksime neid olemise mustreid. Esimene samm on märkamine, teine olukorra muutmine.

Pingeid leevendavad ja väljahingamist pikendavad liigutused ei sobi kõigile.

Vastunäidustused

Harjutused on head, sest:

Harjutusi tehes on oluline, et:
Märka ennekõike väljahingamist ning sellele järgnevat kerget pausi.

1.    
Tee harjutust 8 korda.

2.    
Tee harjutust 8 korda.

3.
Tee harjutust 8 korda.

4.
Tee harjutust 12 korda.



Tee õnneni
Milline on joogapärandi sõnum nüüdisaja inimesele? Oma arvamust jagab joogaõpetaja Kausthub Desikachar, austatud joogi ja ravitseja Krishnamacharya pojapoeg Indiast.

Mis on jooga eesmärk? Kas see sobib ka nüüdisaja inimesele?
Jooga eesmärk on lihtne: vähendada kannatusi ja aidata leida tee õnneni. Soov elada õnnelikku elu on omane igale inimesele. Pole vahet, kas oled hindu või eestlane, inglane või jaapanlane. Nii oli see aastatuhandete eest, on praegu ja ma usun siiralt, et nii on see ka tulevikus.
Aastatuhandeid tagasi, jooga tekkimisaegadel, olid elutingimused teised kui praegu. Valdav oli füüsiline töö ja joogat vajati ennekõike vaimsetel eesmärkidel. Praegu sõidame autoga nurga peale poodi, lendame lennukiga teise riiki ja tõstame suuri raskusi masinate abil. Nüüd kipub inimene arvama, et ta vajab joogat vaid füüsiliste harjutuste juhisena.
   Süvenedes märkame aga, et mingil määral on kõik siiski nii nagu varem: inimestel on ikka nii füüsilised kui ka vaimsed vaevused ja nad vajavad juhatust mõlemaga toimetulekuks. Jooga roll pole seotud ei aja ega kohaga. Jooga filosoofia on pädev kõikides maades ja kõikide rahvaste juures, põhitõed ja eesmärk on püsivad. Jooga vahendid pole vaid füüsiliste kannatuste leevendamiseks. See on mitmekülgsete võimalustega teekond sügavama teadlikkuseni iseendast. Oluline on meeles pidada, et õnn on universaalne, tee selleni aga individuaalne. Igaühel on oma tee minna.

Ja ikkagi: eestlane on puine ja kinnine põhjamaine rahvas. Kas jooga ei jää meile kaugeks?
Tänapäevases maailmas pole arukas kapselduda. Tark on vaadata ringi avatult ning valida parimad õpetused, otsides neis kannatlikult välja need aspektid, mis kohalikus kontekstis töötavad.
   Oluline on mõista õpetusi sügavuti. Mõistmine tuleb aga pikka aega praktiseerides. Vaid nii sünnivad kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha muudatusi. Selliseid, mis sobitavad õpetuse kohalikku konteksti.
   Olen veendunud, et kõik, mida me teisest kultuuriruumist üle võtame, vajab paindlikku lähenemist ja mugandamist kohalike oludega. Vastasel korral ei jõuta eesmärgini. Sageli tehakse viga sellega, et kohandatakse kiirustades ja asja olemust tundmata. Nii ei jõuta eesmärgini.
Näiteks teen ma Eestis India toitu. Paraku ei leia ma siit kõiki toidu- ja maitseaineid. Ma pean kohandama ja toimima paindlikult. Mitte ainult komponentide osas, ma pean arvestama ka seda, et eestlane hindab ja naudib toidu juures teisi aspekte kui minu kaasmaalased. Seega ma asendan toitu tehes mitmeid komponente, aga ma pean jälgima, et lõpptulemus täidaks oma ülesannet! Me peame kohandama, tuginedes funktsioonile, mitte lähtuma mugavusest ja käepärasusest. Vajaliku oskuse ja teadmise selleks saame sügavuti minnes, olles professionaalsed ja teadlikud.

Maailm on täis eri joogastiile? Kuidas te traditsiooni järgijana neisse suhtute?
Vastus on lihtne: jooga tugineb nn joogasuutratele ehk ajaloolistele jooga põhitekstidele. Jooga, see on järjepidevus, joogasuutra filosoofiast tulev. Kui see pole nii, siis pole see ka jooga.
   Mina ei usu jooga erinevatesse stiilidesse. Jooga on midagi laiemat ja sügavamat, ta on elamisõpetus. Seda ei saa ühe stiili raamidesse suruda. Enamasti esindavad need nn joogastiilid väikest piiratud osa tervikust, mingit suurest õpetusest eraldatud kindlat tehnikat. Näiteks kui praktiseerid asanat ehk joogaasendit ühtmoodi, on see jengar-jooga, kui teistmoodi, siis on kohe ashtanga jooga. See on suundumine piiratuse poole. Joogas pole fikseeritud tehnikaid, see on teekond. Teekond, millel on eesmärk ja ka vahendid selleni jõudmiseks.
Näiteks tuleb minu vastuvõtule inimene ratastoolis. Ilmselgelt ei saa ta tegeleda enamlevinud nn joogastiilidega, mis õpetavad vaid asanasid. Aga ikkagi on tal väga palju vahendeid joogaga tegelemiseks: ta saab teha hingamisharjutusi, mediteerida ja laulda. Näiteks lähete väiksesse kauplusesse endale riideid ostma. Seal on napp valik ja te ei pruugi enda kehale sobivat riietust leida. Te ei hakka end ju pressima kolm numbrit väiksemasse kleiti või ülikonda. Jooga eesmärk on aidata inimene õnneni, mitte panna ta sobituma konkreetse stiiliga. Jooga on võimaluste paljusus.

Õnnelikuks saamise teel otsitakse õpetajat või veel parem, guru. Mida need mõisted teie jaoks tähendavad?
Suur guru pole tingimata suur õpetaja. Suur õpetaja ei pruugi olla ka guru. Arvan, et guru on rohkem liider, inspiratsiooniallikas. Õpetaja on pigem isiksus, keegi selline, kes on sinu jaoks tõesti olemas. Te saate kohtuda ja ta juhendab sind isiklikult.
   Minu jaoks on dalai-laama guru, mul pole temaga isiklikku kontakti, seega pole ta minu õpetaja. Aga tema õpilaste jaoks on ta just õpetaja.
Praktilises elus vajame enim just head õpetajat. Inimest, kes juhendab sind sinu isikliku edenemise teel. Jooga õpetab, mida sa muutumiseks ja kasvamises ise tegema pead. Tähtis on meeles pidada, et mitte keegi teine ei saa seda sinu eest ära teha, elada sinu elu. Isegi õpetaja mitte.